Naeratus

,,Fred, ma kolin Ameerikasse!'' Rose hõiskas rõõmust ja jooksis Fredi juurde, pannes käed ümber mehe kaela. Kuidas ta armastas seda tunnet, mis tekkis kui nad kallistasid. Aga ta teadis, et tunded mida ta tundis, kindlus, soojus, olid samad mis siis kui ta sõpra või venda kallistas. See kallistus kinnitas tema kahtlusi mida oli tundnud. Ta ei olnud enam Fredi armunud ja tal oli tugev tunne, et Fred ei olnud temasse armunud.
Fred polnud kindel kuidas käituda. Ta pani käed ümber Rose'i puusade ja kallistas teda, kartes tema reaktsiooni kui Fred talle räägib. Aga ta oli samuti segaduses. Ameerika, miks ta kolib Ameerikasse? Ta tundus nii erutatud olevat, et Fred mängis kaasa. ,,See on suurepärane armas! Miks sa lähed?''
,,Mind ülendati pea ravitsejaks USA haiglas. Ma lahkun kahe nädala pärast. Ta rääkis rõõmustatult, lootes, et oli kõiki märke õigesti lugenud. Lootes, et ta ei teinud nende uudistega Fredile haiget.
,,Aga mis saab-'' alustas Fred kuid Rose pani oma näpud ta suule, et teda peatada.
,,Fred, kallis, sa ei ole minusse armunud. Niiet võta ennast kokku, ole minu üle õnnelik ja mine ütle talle kuidas sa tunned.'' Ta liigutas sõrmed Fredi huultelt põsele. Ta õrnalt pigistas Fredi põske, teades, et see võib olla viimane kord kui ta mehele nii lähedale pääseb.
,,Millest sa räägid?''
,,Hermionest räägin. See on ilmselge, et sa teda armastad. Ütle talle. Ta on tõesti armas.'' Rose lootis, et ta võlts naeratus lollitas Fredi, kuid tema järgmised sõnad purustasid selle lootuse. Rose tõesti hakkab teda igatsema. Ta ei plaaninud kunagi, et nende armastus lõppeb, kui nad kunagi armunud olidki.
,,Rose, mul on kahju.'' Fred oli näinud valu naise silmades ja vihkas, et kõik nii lõppes. Ta tõesti hoolis Rose'ist, aga ta ei armastanud seda nagu Rose vääriks.
,,Pole midagi. Minuga on kõik korras. Ma hoolin sinust väga, aga ma ei usu, et ma olen sinusse samuti armunud. Noh, mine nüüd ja ela paremini nii. Niiet, millest sa tahtsid rääkida?'' Rose oli aus. Ta ei armastanud teda enam. Ta armastas teda, peale kõige mida polnud armastada. Tulipunased juuksed, musklis keha, säravad silmad mis olid lapseliku õnnega täidetud, mõrtsuka naeratus ja huumorimeel mis oli nähtav kõigile tema ümbruses ( peale Georgei igatahes). Aga ta ei olnud temasse armunud.
,,Ma tahstin sulle öelda, et ma ei armasta sind kuigi arvasin, et armastan ja arvasin, et me peaks pulmad ära jätma.'' vastas Fred poolsüdamliku naeratusega.
Rose läks Fredi juurde ja andis talle põsele süütu suudluse ja libistas oma kätega läbi mehe juuste viimast korda.
I still remember the night we met
You said you loved my smile
,,Fred, sul on alati koht minu südames, aga on aeg, et sa teeksid midagi oma õnne jaoks. On aeg, et sa lõpetaks teiste peale mõtlemise ja mõtleksid endale. Hermione teeb su õnnelikuks. Niiet mine...kohe!'' Rose mänguliselt lükkas Fredi eemale.
,,Oled sa kindel, et sinuga on korras?'' küsis Fred, pannes oma käe Rose'i omale ja vaatas talle sügavale silma.
,,Jah, ma võtan veel mõned asjad siit ja lähen. Ma hakkan sind igatsema Fred Weasley ja tea, et ma jään alatiseks su sõbraks.
,,Olgu.'' ja sellega kadus Fred, et ilmuda poes, et rääkida Georgeile mis juhtus ja abi paluda.
But your love for me was like a summer breeze
Oh it lasted for a while
Rose vaatas ringi korteris kus ta oli nii palju aega veetnud viimaste aastate jooksul. Ta polnud päriselt sise kolinud, aga ta oleks samahästi võinud seda teha. Mineviku peale mõeldes, taipas Rose, et armastab Fredi, kuid mitte nii nagu Hermione ja mitte nii nagu ta seda vääriks. Ta mõtles tagasi ajale kui nad kohtusid.
I could hold on a little tighter I know
But when you love someone gotta let'em go
Meenutus.
Ta oli otsimas sünnipäeva kinki oma vennale kes oli paras pahanduse tekitaja. Talle soovitati nalja poodi kus oleks talle midagi sobilikku.
Ta sisenes poodi ja nägi kõige armsamaid punapäid vaidlemas selle üle kes teenindab kliente ja kes aitab mujal. Lühemate juustega mees võitis mujal aitamise ja tuli Rose'i juurde küsides kuidas ta saab aidata.
,,Ma otsin sünnipäeva kinki oma vennale. Ta on 13 ja naljavend. Talle meeldib trikke teha ja saladusi hoida ja kõik väikse kahjutu pahanduse pärast. Mulle öeldi, et võin siit leida talle midagi. Mida te soovitate?'' Ta naeratas vaadates armsa müüja silmadesse. Sel hetkel polnud tal aimugi, et see on üks poe omanikest ja leiutajatest.
,,Noh, ma soovitan temast eemale hoida, sest ma olin kord 13 ja vaadake mind nüüd. Ma oman naljapoodi kus mu kogu sissetulek on inimeste ehmatamiseks ja kiusamiseks asjade leiutamine ja müümine.'' Fredi näol oli suur muie ja ta lootis, et ei tundunud tobedana, ta oli peale Hermionega suhte lõpetamist väga närviline tüdrukute juures.
Rose ei suutnud hoida tagasi naeratust mis ta suule moodustus. Ta ei olnud kunagi meesetega otsekohene ja oli alati olnud natuke häbelik. Ta polnud kõige ilusam, aga mitte silmadele paha vaadata. Ta oli lühike, niiet Fred kõrgus tema kohal. Tal olid tumepruunid juuksed ja suured pruunid silmad. Aga ta tundis ennast keskpärasena. Ei olnud eriti midagi mis teda oleks muust rahvast erinevaks teinud.
,,Teil on väga ilus naeratus. Kas ma, em...saaksin teie nime?'' Fred oli naise saadetud naeratusest imestunud ja tundi liblikaid kõhus mis muutis ta väga närviliseks.
,,Noh, kui ma ütlen enda nime, siis vajan teie nime vastu.'' Fred ei suutnud seda uskuda. Ilus tüdruk huumorimeelega.
,,No, ma annan enda oma siis ennem. Mu nimi on Fred Weasley ja mu kaksikvend on George ja ma olen selle väikese poe omanik.''
,,Mu nimi on Rose Short. On tore sinuga tutvuda.'' Ta sirutas käe välja, et seda Fredi omaga suruda, aga Fred oli nii ametis Rose'i naeratuse vaatamisega, et ei näinud algul naise kätt. Tal võttis minuti, et taibata, et Rose tahab temaga kätt suruda, niiet lõpuks ta võttis tema käe, taibates elektri puudumist sel hetkel. Rose oli seda märganud samuti, aga arvas, et se oli nende närvide pärast.
,,Tore on teiega kohtuda preili Short. Kas oleks liiga järsk küsida kas ma saaksin teie naeratust näha jälle täna 19.30 ajal?'' Lootes, et naine ütleb 'jah' kohtingu kutsele, muigas Fred ja üritas nõjatuda tema taga olevale seinale, ainult, et ta taipas liiga hilja, et sein on natuke liiga kaugel. Ta peaaegu kukkus, aga Rose haaras tal kätest.
,,Kohtume siis Kolmes Luuas?''
,,Okei, ma olen kohal.'' vastas Rose unustades kogu põhjuse miks ta oli poodi tulnud, ta lahkus ilma kingita.
Meenutuse lõpp.
So I'm gonna smile
Cause I wanna make you happy
Laugh So you can't see me cry
Rose ei saanud parata, et naeratas selle õhtu peale. Fred oli rääkinud tüdrukust keda ta armastas ja kelle ta maha jättis pere suhete pärast. Ta ei nõudnud siiski rohkem informatsiooni. Fred oli nutnud sel õhtul ja miljon korda vabandanud, et nende esimese kohtingu rikkus. Rose kinnitas, et see polnud rikutud. Rose oli väga sissevõetud temast, aga hoidis ennast korralikuna ja ei suudelnud teda kunagi sel õhtul. See tuli järgmisel kohtingul.
I'm gonna let you go style
And even if it kills me I'm gonna smile
Meenutus.
Fred viis Rose'i vaatama mugude filmi ''50 esimest kohtingut''. Nad polnud isegi 5 minutit filmi vaadanud kui Fred pani käe ümber Rose'i võlts haigutus trikiga. Rose pani pea Fredi õlale tundes ennast väga mugavalt.
Film rääkis kui imeline on esimene suudlus. See pani Fredi ja Rose'i üksteisele otsa vaatama. Mõlemad kallutasid pead ja õrnalt surusid huuled kokku. Fred ei tundnud särinat mis oli Hermionega, kuid arvas, et see kasvab selleni. Rose ei tundnud kordagi ilutulestikku mida ta oli lootnud, kuid unustas selle ja lasi oma mõtetel kaduda kui nad musitasid ülejäänud filmi ajal.
Meenutuse lõpp.
Kiss me once for the good times, baby
Kiss me twice for good bye
Rose tundis pisaraid silmisse tungimas, kuid ta hoidis neid tagasi. Äkitselt ta taipas, et kõik märgid olid olnud juba alguses. Nende vaheline iha, esimesel kohtingul Hermione pärast nutmine, lõputu miilustamine mis jättis mõlemad rahuldamatta. Selleasemel, et raisku läinud aja pärast nutta, ta naeratas. Ta mõtles kõigile headele aegadele mis neil koos olid ja ta ei kahetsenud, et ei palunud viimast suudlust Fredilt.
You can't help how you don't feel
And it does'nt matter why
Aga ta näeb teda enne lahkumist. Ta teadis, et Fred ei andestaks talle kunagi ilma headaega ütlematta lahkumist. Tal oli kaks nädalat enne kui ta läks Ameerikasse ja küllalt aega viimaseks suudluseks.
Rose istus hetke diivanil, vaadates pilte korteris. Ta märkas pilti mis oli tehtud kahe kuu eest kui nad Frediga pidasid suurt jahu sõda küpsiste tegemise ajal ja seal oli üks kus nad mõlemad seisid ujumisriietes, Austraalia rannal kus nad eelmisel suvel koos käisid. Ta hakkas teda igatsema. Ta tõusis püsti, teades, et peab kiirustama ja võtma oma asjad.
Give me a chance to bow out gracefully
'Cause that's how I want you to remember me
Rose hakkas minema läbi vannitoa ja magamistoa kogudes kõike mida ta vajas ja tahtis tagasi. Ta võttis ka ühe Fredi pluusi milles ta magas kui ta seal oli. Ta surus kõik asjad endale kotti.
Viimast korda ringi vaadates, ta naeris, kujutades ette korteris ringi jooksmist kui nad üksteist taga ajasid.
I'm gonna smile
Cause I want to make you happy
Laugh So you cant see me cry
Haarates tüki pärgamenti ja sule Fredi laualt, otsustas Rose kirjutada kiire teate tänades Fredi toredate aegade eest mida nad jagasid ja ütles, et kui tal peaks vaja olema, on Rose alati olemas.
Ta kirjutas kui kahju tal oli, et neist asja ei saanud, aga, et ta oli õnnelik teades, et on olemas keegi kes teeb Fred väga õnnelikuks ja hoolitsev tema eest nii nagu ta seda väärib.
I'm gonna let you go Style
And even if it kills me I'm gonna smile
Ta kirjutas päeva ja aja millal ta lahkub ja palus tal tulla teda viimast korda vaatama ja, et ta võtaks Hermione kaasa. Ta tahtis olla kindel, et tänab tüdrukut kes hoolitseb hästi mehe eest kellest ta nii väga hoolib. Ta tahtis ka olla kindel, et Fred ei löönud araks Hermionele öeldes mida ta tunneb.
Jättes teate kohvilauale, et Fred selle kindlasti leiaks, käis Rose veelkord korteri läbi, et kindlaks teha, et ta midagi ei unustanud.
I'm gonna smile so you can find the courage
Laugh, so you wont see me hurtin'
Viimast korda ringi vaadates, ilmus Rose oma teise koju, üksik pisar mööda põske voolamas ja naeratus huulil.
I'm gonna let you go Style
And even if it kills me I'm gonna Smile
,,-orge!'' Fred polnud korralikult kohalegi ilmunud kui hakkas Georgei nime karjuma. ,,George! George! GEORGE!''
,,Fred mis lahti? Mis juhtus?'' George kiirustas elutuppa, murelik pilk näol ja rätik ümber piha.
,,Rose jättis mu maha.'' ütles Fred, hääles arusaamatud tunded.
,,Merlini nimel, see on kõik? Ma pidin just dušši alla minema.'' George pöördus ja suundus tagasi vannituppa kui Fred ta käest haaras ja keeras ta ümber.
,,Kas see on kõik...sa küsid 'kas seeon kõik?'' Ei see ei ole kõik! Kas sa tead mida see tähendab?'' Fred oli ärritatud, et ta vend arvas, et see pole mingi suur uudis.
,,Et Rose jättis su maha.'' George kehitas õlgu ja pööras uuesti ringi.
,,Mitte ainult seda. Ma saan lõpuks tunnistada mille kohta ma olen nii kaua valetanud. Ma saan lõpuks maailmale öelda, et ma armastan teda.'' Fred noogutas ja taipas siis, et Gerogeil on ekstreemselt segaduses olev pilk näos.
I burn with desire each time my heart fans the fire
To that old flame that burns inside of me.
,,Miks sa peaksid maailmale ütlema, et sa Rosei armastad nüüd kui ta su maha jättis?'' George teadis mida Fred mõtleb. Ta teadis, et see on täpselt see mis pidi juhtuma, aga ta pidi saama Fredi seda tunnistama.
,,George sa tõbras...Ma räägin Hermionest.'' Fred viskus suurde tugitooli elutoas.
,,Ma tean. Aga oled sa kindel, et ta isegi tahab sind tagasi. Ta läks Jäneseurgupeale sinu korterist lahkumist ja ema tuli floovõrguga ning rääkis mulle, et Hermione on millegi pärast endast väljas. Alles siis kui ma Hermionelt öökulli sain, teadsin ma, et see olid sina. Sa oled kohutavalt ülbe vahest, tead seda? Ta tundus olevat väga haavatud ja vihane. Ema ütles, et ta ei, ime küll, lõpetanud nutmist. Ma olen kohe tagasi. Las ma panen riidesse.''
Fred istus tugitoolis endale mõeldes. Ta ei teadnud kuidas ennast tunda. Ta polnud kindel kas ta peaks olema kurb, et ta kihlus on läbi, endast väljas, et ta tegi Hermionele haiget, mures, et ta ema saab nende suhtest teada, õnnelik, et saab lõpuks oma armastust Hermione vastu tunnistada või vihane, sest ta vend oli teda tõpraks kutsunud. George tuli tagasi tuppa minuteid hiljem kandes musta polot ja teksasi.
Fred ei vaadanu Georgeile otsa, et pisaraid varjata. George läks oma venna juurde ja patsutas teda seljale.
,,Mida ma teinud olen George. Ma ei suuda uskuda, et ta maha jätsin.''
She cried when I left her, now I cry to forget her.
Oh, how foolish I was to ever want to leave.
George istus Fredi vastas olevale tugitoolile ja lihtsalt kuulas segaduses olevat punapead.
,,Ma poleks pidanud teda kunagi maha jätma. Ta armastas mind, tugevalt ja kartmatult armastas mind. Kuni tänase õhtuni. Ma poleks pidanud ütlema, et ma ei armastanud teda kunagi. Ma poleks pidanud ütlema talle valesi mis mu suust tulid. Ma rikkusin selle ära. Ma rikkusin kõik ära.''
'Cause nobody in his right mind would've left her.
I had to be crazy to say goodbye.
,,Hermione on ekstaasi ja puhtuse kehastus. Ta oli kõik mida iga inimene,kelle süda lööb, tahaks oma elus armastada. Ja ma ütlesin sellest lahti. Andsin selle tõprale ja teda ei huvitanud. Ta ei armastanud teda. Mitte nii nagu mina. Ja ma viskasin selle minema.''
Nobody in his right mind would've left her.
Even my heart was smart enough to stay behind.
George ei saanud enam vaikida. Ta pidi midagi ütlema. Ta pidi oma kaksikvenda lohutama, ta pidi panema teda mõistma mida ta tegema pidi.
,,Fred rahune. Ta armastab sind. Ükskõi mis juhtus, ta armastab sind ja jääb alatiseks armastama. Aga sa pead tema juurde minema. Sa pead teda armastama. Sa pead temaga otsekohene olema. Ütle talle, et sul on kahju, et sa igatsed teda iga sekund iga päev ja ütle, et sa ikka veel suudled ta pilti enne magamaminekut-''
I still carry her picture; I wish her well
With the new love I know she's found by now.
,,Ma ei tee seda!'' karjus Fred punastades.
,,Ära valeta Fred. Ma tean, et sa teed. Sa üritasid kõike temas minema lastta, sest sa arvasid, et see on talle parem. Sa soovisid talle parimat ja ta tuli ikka tagasi. Mis see mugude vanasõna on, sa pead laskma minna sellel keda armastad ja kui see peab nii olema siis tuleb ta tagasi. Ma usun seda, see on täpselt see mis toimub. Nüüd te kaks peate lihtsalt laskma sellel juhtuda.'' George üritas meeleheitlikult panna oma venda mõistma mida ta oli öelnud sellest ajast peale kui ta oli teada saanud, et Fred jättis Hermione maha.
Ta tõusis püsti ja läks kööki ja tõi kaks võiõlut. Andes ühe Fredile ja teist ise juues, istus ta tagasi tooli ja vaatas oma venna aeglaseid liigutusi.
Fred oli toolilt tõusnud ja toetas oma selga nüüd vastu seina, et ennast püsti hoida. Ta kujutas ette mis oleks juhtunud kui ta poleks alguses Hermionest lahti lasknud. Kui ta oleks lihtsalt öelnud Ronile tagasi tõmbuda ja karjunud maailmale, et Hermione oli tema ja mitte keegi teine ei saa teda.
Aga ta ei teinud seda. See ei ole nii kuidas asjad kujunesid ja ta tundis miljondat korda aastas, et see oli viga. Ta oli lasknud minna ainsal naisel maailmas keda ta teadis, et võib armastada kogu oma ülejäänud elu.
Each night finds me dreamin’, each day I spend thinkin’
How much I wish she was still around.
George miks sa lasid mul ta maha jätta?'' Fred vaatas tema poole seina juurest. Tal olid pisarad silmis, mis langesid alla, põhjustades oma särgil märgi täppe. Hermione oli talle selle pluusi ostnud. Ta ütles, et see toob tema silmad esile. Hermione oli selles isegi maganud mõned korrad. Fred kandis seda tema pärast.
,,Kallis vend sa jätsid ta maha enne kui mina sain midagi teha või öelda. Ma sain teada alles siis kui Ron palus teda oma tüdrukuks õhtusöögi ajal ja ta ütles 'jah', et te olete lahku läinud. Ma tahtsin, et te oleks koos. Ma olen näinud kui õnnelikuks ta sind tegi ja sina tegid talle sama. See ajas tegelikult südame pahaks kui su naeratus laienes ja tema silmad särasid kui te olite ühes ruumis.'' ütles George muigega, lootes oma venna tuju parandada. Kuid see ei aidanud.
Jälle sai Fred kinnitust kui imeline Hermione oli. George nõustus kõigega mida Fred ütles. Hermione oli imeline naine ja ta armastas Hermionet väga, nagu õde loomulikult. Aga ta nägi kuidas Fred oli Hermionesse nii armunud. Ei olnud palju mehi kes kaotaks oma pead kõiketeadja pärast.
,,George, ma armastan teda. Kes ei armastaks. Ta on ainulaadne. Ta teeb toa valgemaks oma naeruga. Isegi oma tarkusega ei ole ta kunagi mõnitanud mind kui ma midagi ei tea või midagi unustan. Ta lihtsalt aitab mul õppida või meelde tuletada. Ta pani mind paremana tundma kui ma temaga olin. Ma pole olnud sama sellest ajast kui ta kaotasin.''
'Cause nobody in his right mind would've left her.
I had to be crazy to say goodbye.
,,Esiteks sa ei kaotanud teda, sa andsid ta ära. Ja teiseks, ei sa pole olnud samasugune ja ka tema mitte. Ta armastab sind ja sa tead seda. Te kaks saate kokku kui mu nimi pole Fred Weasley.'' ütles George muigega, mida Fred ei näinud.
,,See ei ole su nimi!'' Fred tundus mures olevat.
,,Ma tean. Igatahes! Me peame mõtlema plaani, et ta sulle andestaks.
Nobody in his right mind would've left her.
Even my heart was smart enough to stay behind.
Ülejäänud õhtu mõtlesid Fred ja George välja plaani ja saatsid siis Ginnyle öökulli, et näha kas ta saaks aidata.