Telefonikõne

Hermione ei saanud und. Tema kõrval lamas tema abikaasa. Ron Weasley norskamine oli summutatud tema näol oleva padja tõttu. Hermione hiilis alla kööki, lootes mitte Roni äratada. Ta lihtsalt pidi kuulma oma tõelise armastuse häält. Sellest oli aasta kui Hermione oli teda viimati näinud ja vähemalt kaks kuud kui ta oli viimati temaga rääkinud.
Honey why you calling me so late?
It's kinda hard to talk right now.
Honey why are you crying? Is everything okay?
I gotta whisper 'cause I can't be too loud.
Väga väsinud olemisega hääl vastas telefonile.
,,Hallo.''
,,Fred kas see oled sina?''
,,Hermione kas see oled sina? Kas sa nutad?''
Tegelikult, nii kui Hermione oli mehe häält kuulnud hakkasid pisarad tema silmi tungima. Klomp tema kurgus tegi rääkimise raskeks.
,,Mis on? Kas minu jõnglasest vend tegi sulle midagi?''
,,Ron pole midagi teinud, ma pidin lihtsalt sinuga rääkima. Ma igatsen sinu järele. Kuidas see nii lõppes?''
Well, my girl's in the next room
Sometimes I wish she was you
I guess we never really moved on
It's really good to hear your voice saying my name
It sounds so sweet
Coming from the lips of an angel
Hearing those words it makes me weak
Fred mõtles kaua ja kõvasti ja ei suutnud vastust leida. Mõlemad lihtsalt istusid seal. Fred teadis kui palju Hermione temast hoolis, aga kuidas saaks ta armastada oma venna naist? Eriti kui ta ise on kihlatud.
,,Kas Rose on seal?''
,,Ta magab. Hermione mina igatsen sind ka. Ma ei tea kuidas asjad nii lõppesid nagu nad tegid, kuid ma ei peaks sind armastama ja sina ei peaks mind armastama.''
,,Kas see tähendab, et sa armastad mind?'' Hermione silmad läksid pärani lootuses mida Fredi viimased sõnad talle andsid.
,,Sa tead, et ma armastan. Ma olin alates oma viiendast aastast. See algas aastal kui Sirius põgenes. Sa olid nii ilus selle roosa jaki ja mugu teksadega. Su kohevad juuksed sügise tulles lehvimas. Ainult sellest mõtlemine tekitab minus tunde sind hoida ja suudelda.'' Fredil olid peaaegu pisarad silmis, mõeldes kui väga ta igatses seda imelist aega mis neil koos oli.
And I never wanna say goodbye
But girl you make it hard to be faithful
With the lips of an angel
,,Fred, ma tahan sinu käte vahel olla. Ma ei armasta Roni. Tema ei armasta mind. Ta on mind Lavenderiga petnud rohkem kui ma loendada suudan. Ma isegi sattusin neile eelmine nädal hotellis peale.''
,,Mul on kahju Mione. Ma ei saa seda teha. Ma olen kihlatud. Me abiellume kahe nädala pärast.'' Fred mängis mugu telefoni juhtmega.
It's funny that you're calling me tonight
And, yes, I've dreamt of you too
And does he know you're talking to me
Will it start a fight
No I don't think she has a clue
,,Fred kas mõtled minu peale vahest?'' Hermione hääl hakkas murduma lootuse ja armastuse pärast mida ta terves oma kehas tundis.
,,Iga jumala päev. Ma näen sinust koguaeg und. Isegi kui ma olen koos Rose'iga, mõtlen, et olen sinuga. Kõik mida ma teen, meenutab sind. Ma pidin kolima, et saada korterist välja, sest iga öö ma nägin und meie esimesest suudlusest.''
Meenutus.
Hermione oli läinud Fredi ja Georgei poe kohal olevasse korterisse, et aidata neid arvepidamisega. Ta oli numbritega osav ja mehed ise ei suutnud oma tähelepanu hoida paigal piisavalt kaua, et see korda saada. Jõulud lähenesid nii et neil olid kaunistused igalpool.
Hermione väljus köögist peale endale külmikust võiõlle võtmist ja põrkas uksel Frediga kokku.
,,Vabandust Mione, ma ei teadnud, et sa siin oled.''
,,Pole midagi. Kas sa saaksid siiski liikuda? Mul on veel palju teha enne kui ma täna koju lähen.''
,,Ma ei saa. Vaata üles.''
Hermione vaatas üles ja nägi puuvõõrikut nende peakohal rippumas.
,,Ainult sellepärast, et see on seal, ei tähenda, et me peame suudlema. Kas sa nüüd võiksid liikuda palun?''
,,Ma ei saa. George nõidus selle nii ära, et kui kaks vastassoost inimest jooksevad selle all kokku, ei saa nad enne liigutada kui nad on suudelnud. Pealegi, kui sa märkasid siis neil pole marju küljes. Ilmselt kui kaks inimest on kokku loodud, kasvavad sinna säravad punased marjad ja kui nad pole kokku loodud, kasvavad valged marjad.''
,,Niiet ma pean sind suudlema? Ma usun, et see pole nii paha.'' Hermione lõpetas väikse mässumeelse muigega. Ta oli alati mõelnud mis tunne oleks Fredi suudelda. Nad olid kohutavalt palju aega koos veetnud, niiet mis kahju on väikeses suudluses?
,,Jah, ja ma loodan, et ma pole sulle liiga kohutav.'' Fredile oli alati Hermione meeldinud. Nüüd oli küsimus kas punased või valged?
Hermione tõusis kikivarvukile, et vaid õrnalt suruda oma huuled Fredi omade vastu, kuida ta komistas millegi otsa, mis tundus olevat mittemiski ja surus oma huuled metsikult Fredi huulte vastu, pannes oma käed ümber ta kaela, et ennast püüda.
Fred oli šokeeritud suudluse intensiivsusest ja ei olnud kindel mida teha. Siis aga lõi talle mõistus pähe, ta mõistis mis toimub. Ta mähkis oma käed ümber Hermione puusade ja tõmbas teda endale lähemale. Suudlus süvenes nagu oleksid nad teineteise mõtteid lugenud, mõlema suud avanesid lastes oma keeltel üksteist uurida.
Nad seisid nii nagu oleks see tundunud sekundina. Kui nad lõpuks üksteisest eemaldusid, vaatas Hermione oma kella ja taippas, et 45 minutit oli möödunud. Mõlema näod olid punased.
,,Fred, 45 minutit on möödunud. Me musitasime 45 minutit.''
,,Wow, aeg lendab kui on lõbus.'' Fred toetus tahapoole mõeldes mis oli just nende vahel juhtunud. Tal oli lollakas muie näol ja ta silmad särasid.
Sammude heli tuli ülespoole kui nad aru said, et see on ilmselt George, kes tuleb vaatama kuhu Fred oli jooksnud.
,,Ma parem lähen. Ma võtan raamatud koju ja lõpetan seal.'' Hermione tormas Fredist mööda ja haaras raamatud laualt.
Hermione kadus just sel hetkel kui George uksest sisse astus.
,,Merlini nimel, Fred, kas su huuli nõelati? Oota, sa oled puuvõõriku all...Kes siin oli? Kus on Hermione?''
Fred ainult punastas ja läks allkorrusele, unustades miks ta üldse oli üles tulnud.
George oli ainuke kes tuli mõttele vaadata mis värvi marjad olid kasvanud ja ta ei öelnud kummagile mida ta oli näinud.
Meenutuse lõpp.
Mõlemad olid mälestustesse kadunud ja Hermione ei kuulnud kuidas Ron voodist tõusis. Trepiastmed kriiksusid Hermione abikaasa raskete sammude all mis tulid alla.
,,Ma pean minema, Ron tuleb. Ma armastan sind.''
Well my girl's in the next room
Sometimes I wish she was you
I guess we never really moved on
It's really good to hear your voice saying my name
It sounds so sweet
Coming from the lips of an angel
Hearing those words it makes me weak
,,Ma pean minema. Rose ärkab varsti ja läheb tööle.'' valetas Fred, aga oli miski mida ta pidi tegema.
,,Headaega.''
,,Headaega, ja Hermione...''
,,Jah.''
,,Ma armastan sind ka.'' Nende sõnadega pani Fred telefoni hargile ainult selleks, et valida oma venna korteri numbes.
And I never wanna say goodbye
But girl you make it hard to be faithful
With the lips of an angel
Hermione süda oli valmis rinnust välja hüppama Fredi viimaste sõnade pärast. Ta polnud isegi telefoni veel ära pannud. Ta ei märganud, et tal oli telefon käes kuni Ron jalutas sisse ja hakkas rääkima.
,,Miks sa üleval oled Mione? Kes helistas''
Ta vihkas kui Ron teda nii kutsus.
,,See oli mu ema. Isa on haige ja ta tahtis öelda, et nad ei jõua täna hommikul.'' Hermionele ei meeldinud valetada, kuid ta ei saanud öelda kes oli tegelikult telefoni otsas. Ta pidi talle midagi ütlema. Tema õnneks oli Ronil kohutav mälu ja ta uskus kõike mida Hermione rääkis.
,,Ma ei teadnud, et nad tulevad.''
,,Ma ütlesin sulle nädala eest Ronald.''
,,Ma unustasin. Noh jah, kas su isa saab terveks?''
,,Jah, tal on lihtsalt gripp.''
,,Mis see on?''
,,Mugude haigus. Mine lihtsalt tagasi voodisse Ronald. Ma ei saa enam magada niiet hakkan veidi uurimustööd tegema.''
,,Headööd Mione.'' Ron kõndis tema juurde ja suudles teda otsaette. Hermione saatis talle parima võlts naeratuse, millegi milles ta oli viimase aasta jooksul väga osavaks muutunud.
It's really good to hear your voice saying my name
It sounds so sweet
Coming from the lips of an angel
Hearing those words it makes me weak
Teises linna otsas rääkis Fred telefonis väga väsinud ja pahase Georgeiga.
,,Mis värvi nad olid?'' Fred pooleldi karjus ja pooleldi sosistas.
,,Millest sa räägid?'' George ei tahtnud talle öelda, ta kartis selle tagajärgi.
,,George sa tead väga hästi millest ma räägin. Mis värvi need olid? Ma pean teadma.''
,,Sa tõesti tahad teada? Kas see muudaks midagi?''
,,Jah. Ma abiellun kahe nädala pärast, kui...'' Fred ei lõpetanud lauset, kartes seda mida mõtles ja mida see tähendas.
,,Olgu.'' George kartis, et teeb suure vea.
,,Tänan sind. Nüüd, mis värvi marjad olid?''
And I never wanna say goodbye
But girl you make it hard to be faithful
With the lips of an angel
,,Punased.''
And I never wanna say goodbye
But girl you make it hard to be faithful
With the lips of an angel
Fredi telefon kukkus suure mürtsuga põrandale.
Honey why you calling me so late?